Hommik

Claudia. Hommik oli emotsionaalne, aga see ei ole ilmselt midagi märkimisväärset. Minu kella neljane uinumine lõppes kella kuuese ärkamisega, sest juba kell kaheksa tuli lahkuda, et nautida mõnusat viit tundi rongis. Frühstück oli kena, isegi Corinna (mu kõige vanem õde) oli meie juurde tulnud, et minuga koos hommikust süüa ja mind ära saata. Nad olid mulle teinud ka imelise üllatuse, nimelt kinkisid nad mulle järgmiseks aastaks märkmiku, mis oli kaetud meie koos tehtud piltidega, et nad ikka mul meeles püsiks ja lähedal oleksid, ilusad mälestused. See oli nii soe kink. Sain ka kaardi, mida hoolimata sellest, et kõigest aru ei saanud, pidasin väga liigutavaks. Nad andisd mu " Ich habe keine Stimme." vastu kaasa armsa erkrohelise teetermose ja hästi palju "köhakomme"./ See tunne, kuidas rongi uksed sulguvad ja sa näed veel vesiste silmadega oma perekonda sulle lehvitamas.../ {viikmannclaudia.blogspot.de , minu "järgmine elu".}

31. august

Claudia. Oli viimane koolipäev. Õpetajad olid teinud meile ilusad kingitused. Terve päeva jooksul oli raske säilitada rahulikku olekut. Selle kuuga sai 10 -st üksteisele tundmatust õpilasest pisike koos tegutsev, mõtlev ja samas olukorras olev grupp sõpru. Olime teineteisele toeks, tegime lollusi, laulsime ja naersime lõpututes kogustes. Saime väga-väga lähedasteks./ Aga tuleb edasi liikuda, lahkun teadmisega, et kõik mis ees ootab on vähemalt sama võrratu./ Koju jõudes olin emotsionaalselt täielikult kurnatud. Tahtsin veidi veel farmis ringi jalutada, ütlesin kõigile töötajatele head aega ja pildistasin vasikaid.  Kuna oli viimane õhtusöök kodus ning ema teadis, et mulle väga maitseb kartulipuder ja brokkoli juustuga, siis saimegi seda nautida.  Saskia tegi ka ühe oma parematest küpsetistest - õuna-mandlikook./ Kell oli vist juba ligi kümme kui õe ja tema sõpradega peole läksime...tagasi jõudsime poole nelja ajal, aga see oli igati põhjendatud kuna tegemist oli minu viimase õhtuga Schleswigis või...täpsemalt siis ööga. See õhtu oli ilus, jääb veel pikalt meelde, keegi meist ei tahtnud leppida mõttega, et hommikul lahkun. Kuid seda tuli teha.

Ettevalmistused

Claudia. Päev nagu iga teinegi, kui ta pole nädalavahetus, algas kell 05:30, järgnes armas hommikune rutiin ja sinna otsa koolipäev. Viimase lõppedes oli minul ja Markil plaan otse tema juure minna, kus pidu toimus, et ettevalmistusi õntuks teha, kaasaarvatud "plakatkaardid" meie pildiga õpetajatele kingiks./ Kuna minek oli kahekesi oli Mark kooli tulnud tandemjalgrattaga ning me plaanisime sellega ilma haigla vahepeatusete 4km koju sõita, oleks ehk lihtne olnudki, kui kotte nii palju poleks olnud + armas Soome tüdruk Aino, kes tahtis ka meiega tulla. Ma päris tõsiselt arvan, et sellise tsirkuse eest inimesed maksaksid, et näha. Aga Marki juurde me jõudsime ja täiesti tervelt, võimatu või võimalik, aga tegime ära. Lisamärkusena jäid 6 muna,2 piima, pakk jahu, 1 viiul ja kõigi elektroonika ja kotid asfaldist puutumata./ Esimese asjana Marki pere juurde jõudes alustasin mina plakatitega õpetajatele, Mark hiina toiduga ning Aino laulmise, viiuli- ja klaverimänguga...andekas nagu ta on./ Ja on aeg minulgi küüslauguleibu meisterdada.

Lahkumispidu

Claudia.Kella seitsmeks olid kõik inimesed (õpilased oma hostperedega) kohale jõudnud, samuti olid ka kõik hõrgutised Eestist, Soomest, Lätist, Rumeeniast, Serbiast, Türgist, (Hiinast) laual./ Pidu kulges meeleolukalt - musitseerides, tobedaid mänge mängides ning juba ka esimesi lahkumiskallistusi jagades./ Õhtu lõppedes oma perega koju sõites käis Kathi välja ettepaneku minna edasi ühele kontsert-peole, algselt küll nõustusin, kuid koju jõudes olin liialt väsinud ja ei tundnud end piisavalt hästi./ Õhtul tuli hüvasti jätta ka armsaks saanud Saskiaga(meie koduabiline), kellega sai koos kooke ning muud head paremat küpsetatud, üksteisele ikka samal ajal keelt õpetades. Homme on siis viimane "koolipäev"...

29. august

Claudia. Postituse pealkiri on heaks kirjelduseks minu hetkelisele seisundile...kolm päeva ja minek./ Eilne Rendsburg oli vinge. Sellega ongi kõik öeldud, ehk saan kunagi mitte liiga kauges tulevikus pildidki siia;)Paari sõnaga- ronisime raudteesillale, oli jube, aga meile meeldis./ Kella viie paiku koju jõudes, saime armsa üllatuse osaliseks, nimelt leidsime lakast neli pisi-pisikest, just silmad avanud, kassipoega. Tagajärjeks oli see, et mina jäin meie kella seitsmesele õhtusöögile hiljaks./ Õhtul tuli veel suur pakkimine ette võtta, kõik oleks ilus olnud kui kolmsada lehma ja pereliikmed ka kohvrisse mahuks./ Pakib kohvrit./ Meeleolu on üsna mõru-kibeda segune, kui aus olla, vesiste silmadega õde ei tee olukorda ka just nauditavamaks, kui ma rõõmsa naeratusega ütlen, et me saame TERVELT neli päeva veel koos olla. Iga riideeseme kotti pakkimine oli sammuke lähemale laupäevasele viie tunnisele üksikule rongisõidule./ Kolmapäev kujutas endast mitte midagi spetsiaalset ehk vaid see, et käisime igal natuke pikemal vahetunnil nagu hullumeelsed mööda poekesi, et homse lahkumispeo tarvis meist õpetajatele sobilik mälestus leia./ Meil oli ka huvitav idee, teha peo tarvis oma rahvuslikku toitu. Eestlased panid pead kokku ja jõudsid järeldusele, et kama pole ja leiba pole, jäime üksmeelsele otsusele, et teeme lihtsalt "vanaema" õunakooki ja kõike mustemast leitavast leivast küüslauguleibu./ Homne tuleb tegus - kurnav, väsitav. Aga selliseid sõnu nagu ma peale koma kasutasin, õige vahetusõpilane ei tunne.

Ja jälle kooli!

Claudia. See teadmine, et mind oli tõeliselt igatsetud, oli südant soojendav ja kurku tervendav. Õppisime uusi tarkusi, peamiselt rääkisime saksa ajaloost./ Nädalavahetusest nii palju, et pühapäeva õhtul käisime vanaema ja vanaisa, ning neid külastaval tädi, juures:) Sõime jäätist (Saksamaal süüakse koguaeg meeletutes kogustes jäätist, sajakahes erinevas variandis ja vormis) mängisime 2 tundi Dominot ja rääkisime/rääkisid möödund aegadest. Soojad inimesed./ Sören sõitis nagu muuseas täna varahommikul klassiga 10-ne päevasele reisile Itaaliasse...seega nägin teda eile õhtul viimast korda. Lubasime veel üksteisele, et tulen külastan neid veel oma vahetusaasta jooksul ning kindlasti hiljemgi./ Täna hilisõhtul oli perega kiire-kiire Skype. Minu armsaks üllatuseks olid mul Eestis külalised, kallid Marie ja Gloria on nüüd ka üle tüki aja nähtud./ Homme on keelegrupiga Rendsburgi minek.

Hamburg

Claudia. Täna sai käidud koos Aino ja tema hostmumiga Hamburgis. Hommikul läksime rongiga,

6htu poole päeval tulime sama moodi tagasi. Hamburg on wunderbar, väga kahju oli sealt nii kiiresti ära tulla. Arvan, et mingigi ülevaate saamiseks, peaks selles imelises linnas olema vähemalt kolm päeva. Tegime pisikese bussituuri ja pärast jalutasime juba ise ringi, sain ostetud ka oma kaua taga aetud koti ja nägime ka väga tasemel noori streetdancer'eid, muljetavaldav. Hamburg v6ttis k6ik s6nad ära. Jutt jääbki siin selle t6ttu katki...

Hotness overloaded

Claudia. Kuuma laine on täies hoos, õues on minugi jaoks võimatult palav ning päike särab suurema osa oma vabast ajast./ Kolm päeva kodus on olnud taevalikud, rahulikud. Küll aga käisin neljapäeval Cordulaga metsas jalutamas, imearmas käik loodusesse. Ein ganz kleines bisschen maagiline. Peale seda olin sehr müde ning vajusin koju jõudes kohe oma pehmesse pessa teetermose kõrvale unne./ Hiljem, õhtul tegime õega juba pisikeseks traditsiooniks(minu haigeks olemise ajal)saanud filmi vaatamise. Täna vana klassikat "Titanic", seltsiks kann kummeli ja piparmündi teega ning natukese jäätist kõrvale. Viimase peale lõi kurk nurru.

(der)Arzt

Claudia. Tulin just kohalikust kliinikust ja sain natukese teadmiste v6rra rikkamaks. Sel n2dalal ma kooli ei l2he, pean palju puhkama ja teed jooma. Ma ei tea, kuidas Teile, aga mulle k6lab see meeldivalt./ Arsti juurde saab Saksamaal kohe, puudub tungiv vajadus 2 n2dalat kodus ootamiseks, et siis juba tervena minna. Seal k2ik oli omaette elamus, 8tleksin, et seal oli parem 6hkkond ning milj99, kui m6nes Tallinna kohvikus. T6eliselt armas, kuni paluti vereprooviks valmistuda...raske juhtum nagu ma olen, v6eti nuuskpiiritus ja suhkruvesi kohe alguses v2lja./ Diagnoositi miskit eriliselt huvitavat, kuid p6hiline on see, et haigus on iseparanev ning minu puhul ei nakka teistele, spetsiaalne ravi puudub./ L2hen teen endale tassi teed ja kolin voodisse...

Rand. Saksamaa rand. I-L-U-S.

Claudia. Heh..kodusest olemisest nii palju, et nii laupäeval kui pühapäeval sai rannas käidud. Kes ikka 40 kraadi, lihtsalt mööda laseb jalutada./ Rannad on siin, imelised. Minu silmis üllatavalt lihtne on siinseid randu k6rvutada Türgi v6i Hispaania omadega./ Laupäeval käisime Ostsee ääres, pühapäeval Nordsee ääres. Ostsee äärse ranna teeb eriliseks see, et see on ääristatud ääretult armsate väikeste linnakestega, ühes neist viibisime ka meie(Eckemförde). Nordsee rand, m6jub v6imsalt eelk6ige oma massiivsuse poolest, seal olles on tunne nagu viibiksid k6rbes, mitte kuumuse pärast vaid asjaolu t6ttu, et ümberringi on tühjus...kui tohutu rahvahulk k6rvale jätta. Kindlasti ka see, et seal mängib t6us ja m66n tohutut rolli, sa saad reaalselt oma silmaga näha, vee järjepidevat kiiret liikumist. Sinu enese suunas. See oli v6imas kogemus./ Loodan lähiajal ka m6ned pildid siia postitada.

Üks reede

Claudia.Elu liigub nagu autod saksa kiirteedel. Meeletult./ Nohust olen vaba! Küll tuli mulle mureks köhapoiss ja nüüd torgib teine juba päris m6nuga, küll ma sellest ilmselgest tobedusest ka lahti saan;)Arsti juurde juba aeg kirjas, taganemis tee puudub, selle eest hoolitsevad nii kallid Eestis kui ka Saksamaal. ''Du bist krank.''Igasugusel vaidlemisel puudub edasiviiv j6ud./ Kool on olnud päris tegus, huumorit 6ppimisega pooleks...6petajad mitte nii väga, aga ega nemad ka meie naeruminutitele vastu punni. We are too likeable:)/ Arvan, et see nädalavahetus möödub m6nusasti kodus, mis ei tähenda, et see huvitav ei peaks tulema. Nimelt tuleb mulle juba täna mu armas soomlane külla, teeme m6nusat olemist filmide ja toiduga.

NV

Claudia.Eelmises postituses jäi märkimata kaks väga olulist asja, nimelt on tänaseks meie hulka jõudnud Ali ja Oguz, nüüd on meid kümme. Teiseks oli reedel linnaralli, mis kujutas endast kaardiga orienteerumist Schleswigi keskuses. Nädalavahetus oli nagu nädalavahetus olema peab. Käisime kogu perega Kroppis festivalil, kui ma õigesti aru sain, siis oli "autosi" igast Schleswig-Holsteini külast. "Autode" all mõtlen kaunistatud ja inimestega ülekuhjatud rekkaid ja järelkärusi, iga "auto" kandis oma küla numbrit või nime. Rekkad sõitsid oma muusika saatel visates tänavaäärde tulnud uudistajaid kommide ja kõige muu paremaga, õhtu lõpuks selgitati välja ka kõige silmapaistvam "moodustis". Võitjaks tuli kahe ühendatud järelkäruga rekka, kus tantsisid 60ndate stiilis ja muusika saatel tantsivad inimesed./ Sellel üritusel nägin vilksamisi ka oma keelekursuslasi ning Aino ja õdedega saigi edasi mindud veel to a farmer party, sest see on see, kuidas nad vabasõhus põllu peal tantsimist kutsuvad;)/ Pühapäeval oli ka ema sünnipäev. Kinkisin talle käpikud ja Kalevi šokolaadi. Pühapäeval oli ka Hemmi sünnipäev! Palju õnne sulle kallis Hemmi!Igatsen sind<3

Aja möödudes

Claudia.Nohu on tänaseks juba peaaegu möödas, sakslaste imerohud. Pole kunagi nii ruttu nohust lahti saanud./ See nädal möödus enamuse jaoks meist üsna asjaikult, kuid seda ei saa ma enda kohta öelda. Eriti selgeks sai see neljapäeval, kui meil paluti koostada sektordiagramm, mis koosneks tundidest, kuidas me veedame oma 24h siin, Saksamaal. Arvutasin kõik ilusti välja ja leidsin, et kokku päevas magan 11-12 h, mis jätab aega veel...1h bussisõit, 30min dušširuumis, 2h söömine, 7h koolis, 1h linnas, 0-30min arvutis, 30-45min vasikad. Unine rutiin, kui selline asi nagu krooniline uni eksisteerib, siis olen veendunud, et sada ja rohkem protsenti, mul on see!/ Saksakeelega veel väga ei edene, aga ohh...10 more months to go! Küll see keel ka tuleb./ Nädalavahetuseks veel selgeid plaane pole, aga õed on kodus. Igav see olema ei saa!/ Ma tunnen end siin juba uskumatult koduselt, poleks ealeski arvanud, et hoolimata keelebarjäärist, suhtlemine nii lihtsasti tuleb. See on imeline tunne, kui sul on kolm õde ja vend, kõik omad ning vähemalt kuuks!