Minek

Claudia. Ärgates hommikul kell neli peale 25-minutilist uinakut koos Gloria ja Mariega oli enesetunne ootamatult värske ja mõnus. Puudus igasugune arusaamine sellest, et ma võiksin aastaks eemale minna./ Lennujaama oli mind saatma tulnud väga suures koguses armsaid inimesi. Kuni esimese hüvastijätukallistuseni olin veendunud, et minu silmist ei lange üksi pisar. Eksisin..lennujaam oli täis minu sugulasi, sõpru ja meie kõigi pisaraid./ Sõitsin lennukiga läbi Oslo, kus oli vaid 20 minutit ümberistumis aega ja palju paanikat, Hamburgi. Hamburgi lennujaamas pidime pea kuus tundi YFUkatega üht rumeenia tüdrukut ootama. Aeg sai ilusti sisustatud prantsuse keelse monopoli ja lennujaamas sihitult ringi uitamisega. Tore oli./ Järgmisena oli meil vaja rongiga Schleswigi oma hostperede juurde jõuda. Alguses läksime vale rongiga, mis oli uunikum ja sõitis vaid korra nädalas teatud kellaajal, meie piletid olid, aga lihtsamale rongile, seega tuli teha veel üks kiire ümberistumine. Lõpuks jõudsime kõik, kaks eestlast, üks rumeenlane, üks türklane, ilusti oma õhetavate perede juurde./ Mulle olid vastu tulnud ema ja üks õdedest. Jõudsin tõelisele arusaamisele, et ma elangi maal ja farmis,kui mulle räägiti, et meil on 200 lehma pluss 10 vasikat, umbes 8 kassi, 1 kuuekuune koer, kanad ja kuked. Ütlesin selle peale vaid vigases saksa keeles:"Ich mag Tiere!" ja naeratasin kohmetult./ Peres on mul isa Jörn, ema Antje ja kolm õde, kõige vanem Corinna, keskmine Cordula, kõige noorem Kathrin(siis tulen mina), ja vend Sören. Lisaks on meil koduabiline ja kaks farmis abistavat noormeest, kõik kolm elavad meie juures aasta n-ö praktikantidena.Olen näinud liikvel ka vanaisa./ Farm on väga suur ja maja kena.Mulle on eraldatud armas tuba ja oma dušširuum.:)